Mõistatus

Nimeta auto parkimiskoha number.

Selle mõistatuse lahendamiseks antakse Hongkongi lastele 20 sekundit, kui nad teevad esimesse klassi sisseastumiskatseid.

Piltmõistatus

Pane end proovile ja vaata, kas suudad kõigi lumememmede seast panda üles leida? 

Nende kõigi rõõmsate lumememmede vahele on üks panda end ära peitnud. Otsi ta üles! 

Lahenduse leiad: http://lemmikloom.delfi.ee/meelelahutus/piltmoistatus-pane-end-proovile-ja-vaata-kas-suudad-koigi-lumememmede-seast-panda-ules-leida?id=76219785

Mõtteid headusest

Meie klassi õpilaste arvamused headusest ilmusid oktoobrikuises „Võru Linna Lehes“. Oli tore näha teiste kõrval oma nime. 

Minu jaoks headus esindab lootust, armastust ja hoolivust. (Oskar Olesk)

Headus on see, kui ümbritsevad inimesed on kõikide vastu viisakad ning sõbralikud. Headus peaks meid kõiki ümbritsema nii kodus, koolis kui ka sõpradega koos olles. (Helena Ploom)

Muinasjuttudes, filmides, koomiksites võitleb headus kurjuse vastu ja enamasti saab temast jagu. Ka igapäevaelus puutume kokku nii headuse kui kurjusega. Kui näen, et mu sõpra kiusatakse, siis lähen talle appi ja teen sellega sõbrale head. Headus on ka see, kui hoolitsetakse lemmikloomade eest. (Kert Sander Eerik) 

Headus on sama, mis lahkus, abivalmidus ja ausus kokkupandult. Kuid mitte ainult. Tuleb tegusid teha. Headus saab alguse pisikestest asjadest, nt kellelegi „Tere!“ öeldes muutub ta päev paremaks. (Reio Vissel)

Headus on hea tegemine, kellegi aitamine, sõprade toetamine, kellegi kaitsmine. Headus on see, kui kellelegi viga ei tee ja kui pahandust ei tee. See on ka looduse hoidmine. See on kokkuhoidmine ja jagamine. Headust ei saa kunagi olla liiga palju. (Henri Vink)

Headus on see, mis teeb inimesed õnnelikuks. Õnnelikud on inimesed, kes saavad headust tunda, aga veel õnnelikumad on need inimesed, kes ise teevad head. Headusel ei ole suurust. Mõnikord võib väga väikene asi, hea sõna, olla väga suur heategu. (Nora Peri)

Headus on sõbralikkus ja lahkus teiste vastu. Headus peitub iga inimese südames. Seda ei saa sundida. Kui oled teiste vastu hea, siis on teised ka Sinu vastu head. Kuid kogu aeg ei saa ainult hea olla, vahel peab ka kurjem olema. Headus on teistest hoolimine ja aitamine. See on kõikides olemas. (Laura Emilia Jõgi)

Headus on see, kui inimene ei taha ka mõtteis teistele halba. Headus on see, kui osatakse jagada. (Rasmus Heyoan Mölder)

Headus on see, kui aitad oma sõpru ja pole kellegi vastu halb. Aitad teha vanematel tööd. Headus on ka see, kui säästad loodust, ei viska prahti maha, ei rüüsta puid. Headus on nende inimeste aitamine, kellel seda vaja on. Ja üldse peab olema teiste vastu hea. (Rovan Henning)

Headus on see, kui keegi aitab teisi, ei ole kuri, on hea teiste vastu. (Aleksander Puolakainen)

Headus on see, kui teed kellelegi head, nt aitad, oled teiste vastu kena, oled sõbralik ega vägivallatse, oled õnnelik. (Emma Luht)

Headus on jagamine, hoolitsemine, hoolimine, teistega arvestamine, sõprus, armastus. (Emilia Juss)

Headus on see, kui inimene ei ole kade ja kuri. Kui inimene tahab hea olla, siis ta ei tohi kellegi peale vihane olla. Kõik inimesed peavad olema head ja sõbralikud, siis on kõikidel parem elada. (Jaana Koppel)

Headus on sõna, headus on lahkus ja rõõm. Headus on abivalmis, headus ei pea meeles paha. Headus aitab sõpru ja on positiivne omadus. Headus ei vihasta ega löö. Headus teeb üllatusi ja kingitusi. Headus loobub enda soovidest, et teistele head teha. Headus on armas ja lootust toov. (Joel Kaarel Kant)

Headusest tekib hea tuju nii teistele kui ka endale. Headusel on inimeste elus väga suur roll. Headus võib olla nagu hea nakkushaigus, mis liigub head tehes inimeselt inimesele. (Jane Mustrik)

Headus on see, kui aitad kedagi, kui teed kellelegi head. Headus käib koos inimestega ja isegi loomadega kaasas. Mu parim sõber joonistas minust üliägeda pildi. Kui oled õnnelik, siis teed kellelegi head. Kui keegi on õnnelik, siis ta räägib sõbraliku hääletooniga. Kui näed ägedat videoklippi ja ütled tegijale kiitvaid sõnu, siis pead temast lugu, aga lugupidamine on hea. Headus on ka see, kui kellegi eest hoolitsed. (Simon Hallimäe)

Näiteks headus on see, kui teed oma kodutöö hästi korralikult ära. Headus võib ka see olla, kui ei valetata vanematele või õpetajatele. (Andreas Vanatalo)

Headus on see, kui hoolitakse ja ollakse kõigi vastu on lahke. Ka annetamine on südameheadus. (Rolando Põld)

Headus on see, kui oled teiste vastu hea ja käitud teistega viisakalt. Headus on see, kui ei ole kade ning aitad teisi. (Aleksandra Karpuhhin)

Headus on see, kui ma ei ütle teisele halvasti ja oskan kurba inimest lohutada. Headus on see, kui hoian loodust ja armastan loomi. Headus on see, kui aitan vanemaid inimesi ja armastan oma perekonda. (Nicolett-Mari Asatarjan)

Headus on see, kui saad kedagi aidata ja talle rõõmu valmistada. Vahel piisab toetavast sõnast, teinekord jälle mõnest teost. Headus võib olla seegi, kui kuulad kedagi või lihtsalt kallistad kedagi. Tähtis on, et oma sõprade ja pere jaoks alati olemas oled ning neid toetad. (Liisbeth Laiv) 

Üks ilus sügispäev

Me kõik teame, milline on üks ilus sügispäev. Ilusal sügispäeval langeb puudelt õrnalt lehti, on tuulevaikne, päike paistab ja õues on parajalt soe. Kuid see pole pooltki nii ilus sügispäev, kui mina tean.
Kõige ilusam sügispäev on alles siis, kui taevast alla sajab lund nagu vahukomme ja tekivad hiiglaslikud lumehanged nagu jäätisepallid. Eriti tore on sulalumega, sest siis saab ehitada lumememme ja kindlust ning tagatipuks saab mängida lumesõda.
Aga miks sügisel lund sajab, kuid talvel vahel ei saja? Seletus on vägagi lihtne - üleval taevas elab üks vahva lumetulnukas, kes hakkab juba sügisel vaikselt lund valmistama. Lumetulnukal aga ei ole aju ja ta ei tea, millal peab lumehelbeid taevast alla laskma. Seega ei sajagi vahel talvel, vaid lund langeb hoopis sügisel.
Tavaliselt on sügispäevad mustad, sombused ja kõikjal on porilombid. Aga, kui vihma asemel sajab maha lumi, on kõik teisiti.
Minu meelest üks ilusamaid sügispäevi on siis, kui ootamatult sajab maha lumi, mis peidab porilombid valge vaiba alla ja kutsub lapsed õue esimese lumega mängima. (Jane)

Aasta looma luulevõistlus

Meie klassi õpilase Laura Emilia luuletus mägrast valiti aasta looma luulekonkursil 28 üldvõitja hulka, kellele on auhinnaks reis mägralinnakute juurde. 
Vt TV 3 uudist: http://tv3play.tv3.ee/sisu/7-uudised-klipid/783657?autostart=true 
 

Eesti Loodusmuuseumi, MTÜ Aasta Loom ja Looduskalender.ee korraldatud aasta looma luulekonkursil osales kokku 386 võistlustööd 27 koolist. Väga tihedast konkurentsist valis žürii välja 28 võidutööd, mille autoreid ootab auhinnareis Eesti uhkeimate mägralinnakute juurde.

„Luulevõistluse konkurents oli tõesti tihe ning meie suureks rõõmuks saabus töid üle kogu Eesti,“ võtab konkurssi tulemused kokku žürii liige, Eesti Loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja Lennart Lennuk. „Esitatud töödest oli näha, et lisaks heale kirjanduslikule vormile mõeldi palju ka sisu korrektsusele ning enne kirjutama asumist oli põhjalikult uuritud mäkrade elu-olu,“ lisab ta.

Ligi 400 konkursile esitatud töö seas oli nii luuletusi, lühijutte kui ka mõistatusi. Žürii hindas tööde juures nii vormi kui sisu. „Kirjatükid võlusid laste huumori ja kirjutamislustiga, saime žüriiga palju naerda. Võistluse parimad lood püsisid seejuures ka mägrale sobivas raamistikus - mäger on ju väga sotsiaalne loom ning manulisi-külalisi elab tema linnakutes palju, nõnda kujunesid läbivaks teemaks lugudes mägra majaehitamine ja suur seltsielu,“ tõi tööde põhilised teemad välja žürii liige, aasta looma toimkonna liige Helen Arusoo. „Meie üllatuseks olid väga paljud õpilased vaeva näinud ka oma kirjatööde illustreerimisega, kuigi seda ei olnud tööde esitamiseks nõutud. See tegi tööde lugemise veelgi toredamaks ning kuna joonistused olid niivõrd head, otsustasime anda ka sellekohaseid eriauhindasid,“ lisas Arusoo.

Lisaks õpilastele tõstis žürii esile ka õpetajaid, tänu kellele konkursil nii palju osalejaid oli. „Me oleme tõesti väga tänulikud kõikidele loodusõpetuse-, emakeele-, kirjanduse- ja klassiõpetajatele, kes konkurssi oma õpilastele tutvustasid ja tänu kellele saime niivõrd palju suurepärast materjali,“ ütleb Helen Arusoo.

Parimate tööde autoreid ja aktiivsemaid õpetajaid ootab retk Eesti suurimate ja ilusamate mägralinnakute juurde juba kahe nädala pärast. Mägralinnaku reisi juhendajaks on Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ning zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt. Parimad joonistused leiavad koha illustratsioonidena aasta looma kodulehel.

Luulekonkursil osalesid Aegviidu Kool, Gustav Adolfi Gümnaasium, Haljala Gümnaasium, Jõhvi Põhikool, Jõõpre Põhikool, Kehra Gümnaasium, Kehra Gümnaasium, Konguta Kool, Laulasmaa Kool, Lilleküla Gümnaasium, Lustivere Põhikool, Melliste Algkool-Lasteaed, Märjamaa Gümnaasium, Oru Põhikool, Rakvere Reaalgümnaasium, Rapla Ühisgümnaasium, Ridala Põhikool, Rocca al Mare kool, Räpina Ühisgümnaasium, Sillamäe Eesti Põhikool, Tabivere Põhikool, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Tallinna Rahumäe Põhikool, Toila Gümnaasium, Tudulinna Kool, Valga Põhikool, Varbola Lasteaed-Algkool ja Võru Kreutzwaldi Kool.

Valikuga esitatud töödest saab lähiajal tutvuda Eesti Loodusmuuseumi Facebooki lehel ning portaalis Looduskalender.ee. Mäkrade tegemistel saab aga silma peal hoida mägra aasta koduleheküljel ning mägrakaamera vahendusel.

(Uudis võetud Eesti Loodusmuuseumi kodulehelt http://www.loodusmuuseum.ee/aasta-looma-luulev%C3%B5istluse-parimad-selgunud) 

Folklooriansamblit kuulamas

Hõimupäevadega seoses oli 13. oktoobril meil külas Komi kultuurikeskuse folklooriansambel Tomlun (Noorus) Komist, kes andis meeleoluka kontserdi meie kooli õpilastele. Pärast kontserti oli võimalik uudistada komi rahvapille ja rahvarõivaid.

Folklooriansambel Tomlun

Komi kultuurikeskuse folklooriansambel Tomlun (Noorus) tutvustas komi rahvuslikke traditsioone, repertuaaris oli komi traditsioonilised rahvalaulud, mida esitati ka tänapäevases võtmes, samuti komi nüüdisheliloojate looming. kõik ansambli liikmed on alla 25-aastased. Kollektiivi eesmärk on tutvustada komi keelt, kultuuri ja traditsioone eelkõige linnas elavatele komi noortele (Tekst kooli kodulehelt)
Hõimupäevad on Eestis 1928. aastast üle Eestimaa korraldatav üritustesari, mis kajastab soome-ugri rahvaste ja keelte sugulust. Hõimupäevade tähistamisel osaleb soome-ugri rahvaste kultuuritegelasi, poliitikuid, teadlasi ja muusikuid Venemaalt, Ungarist, Soomest jm.
1931. a võttis Helsingis toimunud 4. soome-ugri kultuurikongress vastu otsuse hakata tähistama hõimupäeva tähtpäevana oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. 1930. aastatel tähistati Eestis hõimupäeva laialt koolides ja valdades. Nõukogude ajal hõimupäevade traditsioon katkes, kuid 1988. a see taastati. 1990. a kasvasid hõimupäevast välja nädalapikkused hõimupäevad. Sügiseste hõimupäevade tähistamine on muutunud traditsiooniks ka Venemaa soome-ugri aladel. 1931. a otsust kinnitas 2000. aastal Helsingis toimunud soome-ugri rahvaste 3. maailmakongressi resolutsioon. 2011. a kuulutas Riigikogu oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatava hõimupäeva riiklikuks tähtpäevaks. (Allikas: Vikipeedia)

Komid on soome-ugri rahvas, kelle põline asuala on Euroopas Uurali mägedest läände Võtšegda, Petšora ja Kama jõe valgalasse.
Komide praegusest asualast jääb enamik Venemaa Föderatsiooni Komi vabariiki ning Permi kraisse,
kuid komide asuala ulatub ka Handi-Mansimaale, Jamali poolsaarele ja Koola poolsaarele.
Alates Nõukogude Liidu lagunemisest on komide arvukus kiiresti langenud. Kui 1989. a rahvaloenduse andmete põhjal oli komisid u 500 000, siis aastal 2010 oli neid u 320 000.
Enamik komisid kõneleb komi keelt, mis kuulub koos udmurdi keelega soome-ugri keelte Permi keelte rühma. Viimastel aastakümnetel on kasvanud emakeelena vene keelt kõnelevate komide hulk ja osatähtsus kõikidest komidest. (Allikas: Vikipeedia)

Meie klass koos folklooriansambliga 

Õpetajate päev

Õpetajate päev on tähtpäev, mis on ellu kutsutud õpetaja ameti väärtustamiseks, s.o elukutsega seotud probleemidele ja saavutustele tähelepanu pööramiseks.
Õpetajate päeva tähistatakse riigiti erinevatel päevadel, Eestis on selleks 5. oktoober. Samal päeval tähistab UNESCO alates 1994. aastast maailma õpetajate päeva (inglise keeles "World Teacher´s Day). (Allikas: Vikipeedia).
Eelmisel ja ka sel aastal andsid tunde üheksandate klasside õpilased. Oli tore ja vaheldusrikas päev. Loodame, et see jääb heaks traditsiooniks.

Õpetajate päeval meie klass koos klassijuhataja ning eesti keele ja kirjanduse õpetajaga

Kalevipoja muuseumis

21. septembril käisime koos paralleelklassiga Kalevipoja muuseumis Jõgevamaal. Muuseumis tutvustati Eesti rahvuseepost „Kalevipoeg“, sellega seotud legende ja paiku. Muuseumi ekspositsioonide kaudu anti ülevaade Eesti hariduselust erinevatel ajalooetappidel. Käisime ka Kalevipoja varakambris, kus on peidus kõige salajasemad, parimate meistrite valmistatud käsitööesemed. Läbida tuli samuti seiklusrada. Vaata ka lähemalt www.kalevipojakoda.ee.

Mida arvasid klassikaaslased õppereisist:

·         * Meeldisid legendid Kalevipojast. Nägime ka kahekümneaastatagust telefoni.

·         * Meeldis seiklusrajal koos sõpradega ülesandeid teha ja muuseumis meeldis lugu Kalevipoja mõõgast. 
       * Kõige põnevam oli see teadasaamine, kui u kümneaastane poiss näeb Kääpa jões Kalevipoja mõõka, siis saab temast järgmine kangelane.

·         * Sooviksin veel teinekordki sinna tagasi minna.

·         * Meil oli väga tore seltskond.

·         * Äge oli see, et krattidele meeldib arvutada.

·         * Näitus oli väga hästi koostatud, samuti rada oli vaheldusrikas. Näitusesaalis oli palju uudistamist, saime teada mitmeid fakte, mida giid meile väga ägedalt selgeks tegi.

·         * Tore oli kuulata jutte ning uut teada saada.

·         * Muuseum jättis tunde, et maailmas on veel palju avastamata asju.

·         *  Põnev oli teada saada, et Kalevipoeg oli väga pikk, vedas suuri palke, käis üle Peipsi järve. Arvatakse, et Kalevipojal oli 12–24 last.

·         * Meeldis, et räägiti palju fakte Kalevipojast.

·         * Huvitav oli matk.

·         * Tiimitöö oli hea.

·         * Kujud hoovis olid väga naljakad.

·         * Oli äärmiselt huvitav, tore ja õpetlik reis. 

Külastasime hiljuti oma klassiga Kalevipoja radasid Jõgevamaal. Alguses mängisime korvpalli, siis läksime takistusrajale ronima ja seal me moodustasime kolmeliikmelised meeskonnad. Iga takistuse juures pidime tegema koostööd, et see edukalt läbida. Iga takistus oli Kalevipoja-teemaline. Pärast rada mängisime natuke veel korvpalli ja läksime muuseumisse, kus liitusid meiega pensionärid. Meile räägiti Kalevipojast. Pärast tutvustust saime küsida oma küsimusi. Hiljem vaatasime muuseumis veel natuke ringi. 

·         * Ei meeldinud, et õppereis nii lühike oli.

·         * Ei meeldinud, et pidime väga varakult tõusma.

·        *  Mulle ei meeldinud üks lugu kratist.

·        *  Mul oli muuseumis igav.

·        *  Mulle ei meeldinud seiklusrajal see, et need takistused olid liiga lihtsad.

·        * Kõige igavam osa oli bussisõit.

·        *  Kahju, et reis nii palju maksis.