reede, 17. märts 2017

Esinemine Antslas

Käisime 17. märtsil 2017.a Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuses, kus toimus Võrumaa laste ja noorte näitemängupäev. Esinesime jälle luulekavaga. Andsime endast jällegi maksimumi, isegi õpetajad jäid rahule. Oli igati vahva reedene pärastlõuna. Hurraa, homme algab vaheaeg! 


Päevakava
10.00 Avasõnad
10.15–10.55 Antsla Gümnaasiumi 4.-6. klassi näitering “Ahjualune” (J. Kunder, M. Punak, lavastanud Anu Silm)
11.00–11.15 Võru Kreutzwaldi Kooli Lavarebased “Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist” (Edgar Valter, lavastanud Raili Leesalu)
11.30–12.45 Võru Gümnaasiumi muusikalitrupp “Kardemoni linna rahvas ja röövlid” (Thorbjörn Egner, lavastanud Heino Pall)
12.45–13.30 Lõuna Antsla Gümnaasiumi sööklas
13.30 Osula Põhikooli muusikalitrupp “Punamütsike 5 aastat hiljem” (K. Sillamaa, H. Saar, lavastanud Tuulike Mölder)
14.35–14.50 Võru Kreutzwaldi Kooli 5.b klass “Vaataks ringi kodu ligi” (Henno Käo luule põhjal lavastanud Kaider Vardja)
15.05–15.45 Rõuge Põhikooli näitering “Pipi Pikksukk” (Astrid Lindgren, lavastanud Maia Paas ja näitetrupp)
15.45–16.10 Žürii teeb otsuseid
16.10 Tulemuste väljakuulutamine, päeva lõpetamine 






Õnnitleme!

Paari nädala jooksul oli kõigil õpilastel võimalik osa võtta kooli lauatenniseturniirist. 
Meie klassist osalesid võistlustules Reio ja Henri. 16.5.2017 toimus autasustamine ja oli võimalus mängida meie kooli direktori K. Vardja ja linnapea Anti Allasega. Linnapea andis võitjatele üle auhinnad, milleks olid reketid ja pallid. Kõik osalejad said šokolaadi ja tänukirja. Aitäh Emilile üheksandast klassist, kes sellise võistluse organiseeris. 
 







kolmapäev, 15. märts 2017

Ütle kiiresti!

Tulekahjusignalisatsioonisüsteem
August august hüppas kaugust, teine August vaatas august, kuidas August hüppas kaugust.
Kirju kukk kires kuuse kõrval kuurikatusel.
Kui teed teed, tee mulle ka.
Kalla, kalla, kalja!
Esimehe esimene esinemine.
Sada pada pudi keedab, seda pudi tädi kiidab.
Pagana vana vanapagana tagavararatas!
Säh, söö see soe sea saba siinsamas selle sooja soustiga!
Pole oluline mitmelüliline lillalilleline lohe.
Tihti tähti taevas nähti, tihti nähti taevatähti.
Loodi poodi toodi noodi moodi voodi.
Kirju kukk kires kuuse kõrval kuurikatusel.
Seitsesada seitsekümmend sinist sipsikut sibasid sööklasse sooja saia sööma.
Imeliselt imeline imelikult inimlik inimene.
Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi.
Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha.
Kuu-uurijad töö-ööl jää-äärel.
Hauaööõudused
Kas see ei või või või võimargariin olla?
Vahetevahel on ka vahede vahelistel vahedel vahed vahel.
Kummitus kummitas kummikutega kummutis.
Põuaööõudus
Kas ma võin või ei või võid võtta?
Roosa rott röövis roosi.
Raudteeülesõidukoht
Tagavararehepeksumasin
Ülihea ülikool
Töööö - öötöö
Jõululaululaulja
Laoõueaiauuendamine
Kuulilennuteetunneliluuk
Proportsionaalne
Jüriöö ülestõus
Asjaajajaja-jaamaülem
Tohuvabohu
Vanapagana tagavararahapada
Äiaõeoaaiaoaõieau
Elevandilondikondiluuüdi
Uusaastaöövastuvõtuhommikuidüll
Entsüklopeedia
Inkognito
Anna õlu üle Ülo õe õla.
Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.
Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal.
Kuula, kulla külanaine – kuuled külla tulnud vaime!
Kabli klubi 


Kümme lauset

Need kümme lauset on spetsialistide hinnangul eesti keelele kõige iseloomulikumad ja huvitavama kõlaga:

Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal.
Kuula, kulla külanaine, kuuled külla tulnud vaime.
Ämber läks ümber.
Üle oja mäele, läbi oru jõele.
Kalli ema hella soojust jagub üle mitme põlve.
Küll küllale liiga ei tee.
Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.
Millal maksan memme vaeva.
Ema tuli koju.
Pöidlad pihku, pöialpoisid! 

(vt http://parnu.postimees.ee/4044973/lugege-paremaid-eestikeelseid-lauseid?_ga=1.261258702.259162102.1442029772) 


teisipäev, 14. märts 2017

Käisime Kääpa Põhikoolis

Täna on emakeelepäev. Selle puhul oli meie klass kutsutud esinema Kääpa Põhikooli. Esitasime klassiga koos Lydia Koidula / Rein Rannapi laulu „Eesti muld ja eesti süda“, seejärel Nora ja Reio laulsid Ernst Enno / Tuudur Vettiku „Uisutamas“. Seejärel esitasime Henno Käo luule põhjal koostatud luulekava „Vaataks ringi kodu ligi“. Oli väga tore publik. Tänutäheks esinemise eest saime kommipaki. Aitäh Kääpa koolile meie kutsumise ja võõrustamise eest!

Ilusat emakeelepäeva kõigile!  






laupäev, 11. märts 2017

Illusioon

https://annaabi.ee/Optilised-illusioonid-m38312.html 



100 sõna töö

Enne emakeelepäeva teevad meie koolis kõik klassid 100 sõna töö. See on päris raske. Saame ette teada sõnad, harjutame klassis, õpime kodus ja siis ongi käes nn suurpäev, mil me peame need sõnad kõik veatult kirjutama. Selle aasta sõnad olid sellised: 

1. Lõuna-Eesti
2. Jägala jõgi
3. homne ülesanne
4. autodki andsid signaali
5. tantsiti valssi
6. tüütud kärbsed
7. küünarnukkki tuikas
8. maal ”Valge hobune”
9. pealinlased saabusidki
10. siinne loodus
11. särav kristalllühter
12. osav pottsepp
13. saiamüüja
14. peab marssima
15. soodsad hinnad
16. tantsijad ja maalijad
17. kümneid värsse
18. Suure-Jaani ja Kohtla- Järve
19. violetne taburet
20. pleekinud tapeet
21. 25-aastane noormees
22. triibuline tuttmüts
23. Tamula-äärne promenaad
24. viisakas viiuldaja
25. tulijaks oli professor
26. keerlev karussell
27. metalne kõla
28. jaanipäev ja mihklipäev
29. ajaleht Eesti Ekspress
30. huumorisaade „Auk seinas”
31. muinasjutt „Kolm karu”
32. ümmargune kamin
33. aasta õpilane
34. pikad porgandivaod
35. algas detsembris
36. hääbuma
37. targad läbirääkijad
38. linnadevahelised maanteed
39. kristalne vaas
40. tuttuus talvemantel
41. tühjas supitaldrikus
42. mõttetu loba
43. hooletu jalakäija
44. hüljatud loomad
45. söödi pikkpoissi
46. sõbrapäeval, 14.veebruaril
47. Poola pealinn Varssavi
48. uus raudtee
49. soomlased ja soome keel
50. režissöör
51. telkkond
52. detektiiv
53. beež barett
54. viieaastane poiss
55. detsimeeter ja sentimeeter
56. kaasaegsed
57. teatrietendus
58. kirjandusteos
59. ettevõtlikud ehitajad
60. hindeline test
61. väliseestlane
62. koergi ulgus
63. Pirita rand
64. neljandates klassides
65. Vanemuise baleriinid
66. prillideta onkel
67. kodukäijad
68. pannkook kirsimoosiga
69. eakas pankur
70. mudelauto
71. pesemata aknad
72. perekondlik
73. elegantne, kuid harimatu
74. direktor Kaider Vardja
75. algklassipoiss
76. augustikuine valgus
77. kaukaasia lambakoer
78. kass Kiti
79. migratsioon
80. lainetav rukkipõld
81. ehitusobjekt
82. sümboolne kingitus
83. teaduskeskus Ahhaa
84. konkreetne juhtum
85. Astrid Lindgreni looming
86. Mari-vanune tüdruk
87. lennukipiloot
88. tähelepanematus
89. lugusid heietama
90. karge meri
91. pankrot kuulutati välja
92. passiivne kuulaja
93. kunstiõpetuse tund
94. looduskatastroof
95. palju energiat
96. pikk dialoog
97. tormiline aplaus
98. kaasaegne tualett
99. tuntud poeet
100. meediaväljaanne
Pildi autor K. Kikkas (Kreutzwaldi loodud sõnad)
 

Õpime eurovanasõnu

Eksponentiaalne treeningmanöövritel, lineaarne relvastatud konfliktis. 
Raske õppustel kerge lahingus.

Talisõiduvahendi jalased kata plekiga kalendriaasta kolmandas kvartalis, loomjõul liikuva suveveoki rattaid kalendriaasta esimeses kvartalis.
Rege rauta suvel, vankrit talvel.

Aegruumi neljas mõõde annab diskussiooni produkti.
Aeg annab arutust.

Ega hageja seedekulgla alguspunkti peale ei avaldata lühiajalist mehaanilist survet.
Küsija suu pihta ei lööda.

Tööviljakuse eiramine on elimineeritud võimalusest omandada igapäevaseks eksisteerimiseks vajalikku energiakogust.
Kes ei tööta, see ei söö.

Esmaste seedenõrede eritamine tarvitatud tarbeveevõtukohta on ebasoovitav uue samalaadse valmimiseni.
Ära sülita vanasse kaevu enne kui uus valmis. 


Sulgedega kaetud lennuvõimeline olend ei omanda aviatsioonireegleid temale omases mikrokeskkonnas.
Ega lind pesas lendama ei õpi.

Tungiva vajaduse olemasolu tingib kastreeritud isaveise maabumise tarbeveevõtu sisemusse.
Häda ajab härja kaevu.

Elusorganismi üks kudedest on viskoossem kui lõhnatu, värvitu, maitsetu keemiline aine.
Veri on paksem kui vesi.

Omandatud profession ei taotle rukkijahul baseeruvat pagaritoodet.
Amet ei küsi leiba.

Osaline kodulinnu embüro on eelistatud õõnsale lubjakivimoodustisele.
Parem pool muna kui tühi koor.

Intelligentset õpisüsteemi valdav isik ei domineeri oma tahtmises.
Targem annab järele.

Eakas pruunikarvaline imetajate esindaja ei omanda aeroobilist muusikalist liikumist.
Vana karu tantsima ei õpi.

Hoia edaspidiseks vee ja teravilja segu küpsetatud kujul, aga mitte vaeva selle hankimiseks. 
Homseks hoia leiba, aga mitte tööd.

Primaarne on väike lendav objekt esijäseme haardes, kui suurem aviaator hoonet katval moodustisel.   
Parem varblane peos kui tuvi katusel.

Riigi sünnipäev

23. veebruaril tähistasime koolis Eesti Vabariigi 99. sünniaastapäeva. Meile käis rääkimas  kirjanik ja sõjaväelane reservis (kolonelleitnant) Leo Kunnas. 
(Fotod Google`i otsingumootori kuvatõmmis) 


Klassiõhtu

22. veebruaril oli meil klassiõhtu, kuhu kutsusime ka oma vanemad. Kõigepealt esinesime oma luulekavaga, seejärel läksime klassi, kus meil oli planeeritud mitmeid põnevaid tegevusi. Vanemad ja õpetajad läksid omavahel rääkima. 






 

Meie oleme ajalehes

Meist kirjutati Võru Linna Lehes (vt lk 11): 




Käisime teatris

20. veebruaril käisime klassiga Tartus vaatamas Ugala teatri etendust 

VÕLUR OZ

Muusikaline lastelavastus
Ühel päeval lennutab keeristorm väikese Dorothy võlumaale, kus võitlevad head ja kurjad nõiad ning elutsevad imepärased olendid. Et tagasi koju pääseda, peab Dorothy võtma ette retke selle maa valitseja, suure ja kõikvõimsa võlur Ozi juurde. Teekonnal läbi võlumaa kohtub ta Hernehirmutise, Plekkmehe ja argliku Lõviga. Kõik need isevärki tegelased loodavad, et kuulus Oz suudab nende unistused ja salasoovid täita. Kuid kas võlur Oz on ikka nii suur ja kõikvõimas, kui räägitakse, või on temalgi oma hirmud ja saladused? Mis saab siis, kui unistuste täitmiseks tuleb rinda pista hoopis kurja nõiaga – kas sõpruse jõud saab jagu kurjuse väest?
Teinekord on teekond õnne juurde veel väärtuslikum kui õnn ise. Ja vahel avastad, et see, mida kaugelt otsisid, on sul kogu aeg käeulatuses olnud.

L. Frank Baumi igihaljas muinasjutt „Võlur Oz” on lummanud nii suuri kui väikeseid lugejaid juba rohkem kui sada aastat.
Ugala lavastuses kõlavatele lauludele on viisid kirjutanud Peeter Konovalov ja sõnad Priit Põldma ning Ringo Ramul.
Dramatiseerinud Priit Põldma (EMTA lavakunstikool)
Lavastaja Ringo Ramul (TÜ VKA)
Kunstnik Marion Undusk
Muusikaline kujundus Peeter Konovalov
Valguskunstnik Rene Liivamägi
Liikumisjuht Oleg Titov 


Kooli sünnipäev

19. jaanuaril tähistasime kooli teist sünnipäeva. Tegime ja sõime koos torti, kuulasime direktori kõnet kooli väärtustest. Kooli sünnipäevast kirjutas ka Võrumaa Teataja. 










Arvamusi luulepäevadest

Õpilaste arvamusi Jõgeva luulepäevadest 
 
Mulle meeldis, et  

·         meid tunnustati laureaaditiitliga;
·         saime Jõgeval koolimajas ööbida, mis oli meile täiesti uus koht; 
·         saime olla koos klassiga ja ööseks jääda; 
·         saime koos klassiga teha luuleetenduse;
·         meil oli kaks väga toredat päeva;
·         meid aitasid õpetajad sellist tiitlit saada;
·         meil kavas planeeritu tuli väga hästi välja;
·         vara pidi magama minema (kl 24.00);
·         õpetajad magasid meiega samas toas;
·         kultuurimajas, kus olid esinemised, oli mõnus ja soe;
·         kogu käik oli hästi planeeritud ja organiseeritud (bussisõit, toit);
·         me harjutasime kava väga palju;
·         saime teiste luulekavasid vaadata, mis olid väga huvitavad ja õpetlikud;
·         tüdrukud ja poisid olid eraldi klassiruumides;
·         tegime seda meie omal soovil;
·         me ei pea seda kava enam uuesti tegema;
·         pinge oli suur;
·         käisime Jõgeval pargis, kus oli Betti Alveri mälestusmärk;
·         saime teistega võistelda;
·         kogu valmimisprotsess oli lõbus ja tore;
·         saime uusi kogemusi;
·         luulekava valmimise aeg oli põnev;
·         kõik kõik võtsid sellest luuleetendusest osa ja andsid endast parima;
·         meie etendus tuli väga hea välja;
·         leidsin endale uusi sõpru;
·         koolis sai erinevaid sööke;
·         me tegime edukalt koostööd;
·         bussis oli lõbus.
Mulle meeldis kõik.

Mulle ei meeldinud, et 

·         vara (kl 24.00) pidi magama minema;
·         kõik on läbi ja me ei tegele enam sellega sellel õppeaastal;
·         meie peatuskohas koolimajas lasti kõlarist muusikat;
·         esinemised kestsid kaua;
·         need kaks päeva möödusid nii kiiresti;
·         ühe kooli õpilased ei osanud koolimajas viisakalt käituda;
·         koolimajas polnud hea magada ja vahepeal oli koridoris palju lärmi;
·         see kõik läbi sai;
·         õhtul oli disko;
·         õpetajad meiega ühes toas olid;
·         klassis ainult 4-5 pistikut oli;
·         pidime magama kinniste akendega;
·         koolimaja põrand oli ebaühtlane;
·         meil päeval polnud vaba aega.  

Õppisime sellest projektist 

·         kuidas teha koostööd;
·         luulet rohkem tundma;
·         kui raske või kui lihtne on teha luuleetendust;
·         seda, et inimesed on erinevad;
·         seda, et õpetajad ei luba kaua üleval olla;
·         et klassiga väljasõidud ei ole alati nii ägedad;
·         Henno Käo luulet tundma;
·         et kui palju pidi vaeva nägema;
·         Heljo Männi ja Henno Käo luulet tundma;
·         üksteist paremini tundma;
·         luuleetenduse koostamise töökäiku;
·         luulet lugeda pole üldse lihtne;
·         õpetajatega pole mõtet ühes toas olla;
·         rohkem klassiga kokku hoidma;
·         võistlema;
·         meil tuleb välja väga hästi koostöö;
·         kui palju aega ja vaeva nõuab laval täispikkusena u 13 min luulekava harjutamine;
·         koostööd on lihtne teha;
·         hapukurke ei saa pool tundi käes hoida.

Soovin, et 

·         läheksime järgmisel aastal uuesti;
·         meie klass tegeleks rohkem näitlemisega;
·         meie klass käiks rohkem koos väljas;
·         järgmise õppeaasta tunniplaanis oleks eraldi näitlemise tund;
·         igal meist oleks suur kaisukaru (saime auhinnaks suure kaisukaru);
·         järgmisel korral me ei peaks nii vara magama minema;
·         me käiks rohkem sellistel konkurssidel;
·         võidaks uuesti;
·         saaksime ükskõik millal ärgata ja magama minna;
·         saaksime veel selliseid huvitavaid kogemusi;
·         ei lõpetaks seda tegevust;
·         see kõik ei oleks juba läbi;
·         me teeksime rohkem selliseid projekte;
·         õpetajad oleksid järgmine kord tüdrukute toas;
·         selliseid asju rohkem oleks;
·         juhendaja ei vahetuks;
·         läheks luulekavadega ka välismaale;
·         võiks kaks ööd olla. 
See luulefestival oli väga huvitav, tore ning õpetlik!

Oli äge ja võiksime veel minna!

Me ei tohi seda lõpetada!

Aitäh, et selline asi üldse teoks sai!

Aitäh õpetajatele, kes aitasid ja viitsisid seda teha!