neljapäev, 15. juuni 2017

Head suvepuhkust!

Head suvepuhkust kõigile!



Lugemine 6.b klassile

Lugemine 6.b klassile 2017/2018. õa
Õpilane loeb soovituslikult õppeaasta jooksul vähemalt 1000 lk (igas trimestris vähemalt 333 lk, raamatut pooleli ei tohi jätta). Teosed soovitavalt valida antud nimestikust. Vastamisel tuleb kasutada esitlust (õpime seda septembris).
Ühelt autorilt võib lugeda ka ühe teose.

Eno Raud „Kalevipoeg” (kohustuslik kõigile)
Oskar Luts „Kapsapea” (kohustuslik kõigile)
Enn Kippel „Meelis” (kohustuslik kõigile)
Ferenc Molnár „Pál-tänava poisid“ (kohustuslik kõigile)

Valikuliselt
Üks uudiskirjanduse teos omal valikul
Eerik Laidsaar „Kapten Tuks”
Reet Kudu „Pöörane reis”
Helga Nõu „Pea suu!”
Sakari Pälsi „Selge sott ütles Vallesmanni Arvo”
Aare Toikka ja Aarne Mägi „Ruudi”
Jules Verne „20 000 ljööd vee all” vm raamat Jules Verne’ilt
Andri Snær Magnason „Sinise planeedi lugu”
Ian Gilbert „Väikese Öökulli mõtlemise raamat”
Edith Nesbit „Fööniks ja vaip”
Christopher Paolini „Eragon”
Astrid Lindgren „Meisterdetektiiv Blomkvist”
„Klassi ja lavale” (koostanud Viivi Maanso, Kaider Vardja, Merike Vardja)
Jan Brzechwa „Pan Kleksi akadeemia”
Eduard Bornhöhe „Kuulsuse narrid”
Mark Twain „Tom Sawyeri seiklused” ja „Huckleberry Finni seiklused”
Kate DiCamillo „Kõik Winn-Dixie pärast”
Eva Ibbotson „Reis Merejõele”
Juhan Jaik „Nõiutud Tuks”
Harri Jõgisalu „Vesiratta Madis”
Jaan Kaplinski „Kaks päikest”
Andrus Kivirähk „Sirli, Siim ja saladused”
Leena Krohn „Inimkuues”
Erich Kästner „Veel üks Lotte”
Reet Made „Salaroheline hiis”
Lucy Maud Montgomery „Roheliste Viilkatuste Anne” ja/või „Avonlea Anne”
Jüri Parijõgi „Jutte”
Rein Põder „Kuldvits”
Jaan Rannap „Viimane Valgesulg”, „Nelja nimega koer”
Karl Ristikivi „Lendav maailm”
Valdis Rūmnieks „Iidse tamme saladus”
Juhani Püttsepp „Juhani jutte“
Rydvard Kipling „Mowgli“ 


neljapäev, 18. mai 2017

Looduskaamerad

Kevadel töötavad paljud huvitavad looduskaamerad, mis on peidetud metsa, mere äärde, linnumajja, pesade vahetusse lähedusse. Mõned kaamerate lingid Eestist:

Kassikakkude pesakaamera (kaamera asub Lätis)
http://www.looduskalender.ee/n/node/1167#cam

Kodukakkude pesakaamera
http://www.looduskalender.ee/n/node/1109#cam

Haigrukoloonia
http://www.looduskalender.ee/n/node/1189#cam

Hallhüljes
http://www.looduskalender.ee/n/node/3#cam

Koprakaamera
http://www.looduskalender.ee/n/node/1239#cam


Raamat(ud) ja lugemine

Täna kirjutasime luuletusi raamatu(te)st ja lugemisest. Mõned näited lugemiseks. 

On raamatuis sõnad reas,
neid kokku veerisime juba lapseeas.
Võin sulle öelda oma peast,
et raamatud on elus heast.

Ridade vahelt loen ma välja,
et raamatutes on palju nalja,
tihti hetki seal on kurvemaid
ja vahel lausa õudsemaid.

Kokkuvõtvalt võin ma öelda –
raamat on mulle mokkamööda,
sest kõik me lõpuks aegamööda
mõistame, mis raamatul meile öelda.
(Jane)


On raamatud ja lugejad
ja telefoni pugejad.
Kas oled üks või teine sa,
tead hästi ilma minuta.

Raamatutes peitub võlu,
otsid lauseid, leiad sõnu.
Annab raamat jõudu sul,
kui on tuju täitsa null.

Raamatutes peitub jõud,
mis annab jõudu, kui on põud.
Viib raamat mõtted seilama,
ja tegelased elama.
(Helena)


Igal raamatul on oma lugu,
neist peab vägagi pidama lugu.
Raamatuid on põnevaid ja kurbi,
mõnes tegelaseks konn, mõnes kurgki.

Raamatuid on niivõrd palju,
neist saaks ehitada kalju.
Raamatute jaoks isegi pood,
seal on igal raamatul oma kood.
(Oskar)


Raamatud on väga head,
see teeb targaks sinu pea.
Pole vaja palju võtteid,
raamat annab häid mõtteid.

Kirjanikul on hea käsi,
lugemisest ära ma ei väsi.
Sa ei ole saamatu,
kui sa loed raamatut.
(Simon)


Raamatud, raamatud – toredad need.
Raamatuid ootan, mis siia veel teel.
Eelistan vanu, mis palju on näind,
kuid uued ikka karjuvad: „Igal pool käin!“
Nii hakkangi lugema nagu ma peaks.
Loen, loen, ennast segaseks peast.
Siis telefon kutsub, vastama pean,
kahjuks sinna ma jäängi, seda ma tean.
Nii raamatud uued on lugemata,
vanad nii jäävadki nägemata.
Jah, telefon võtabki maailma üle,
mis parata, sellega kaasa me läheme.
(Reio)


Lugeda!
Mulle meeldib lugeda palju,
kui palju on raamatus nalju.
Neid nalju võiks olla seal palju,
et lugedes raamat nii valju.
Ei taha ma lugeda palju,
kuid teada tahan palju.
Nalju.
Naljad mul meeldivad väga.
Neid lugedes tahan ma näha.
(Nora)


Krimi- ja tondilugu
Ükskord kahte raamatut ma lugesin,
ühe pärast äkitsi peitu ma pugesin.
Üks rääkis tondist ja kollist,
teine aga Pollast ja trollist.
Koletis elas ilusas suures lossis,
tont aga elas pimedas kossis.
Mõlemad lood olid tondi elust,
nende kolepõnevat eluolust.
(Emilia) 


Sellel lehel palju ridu, 
mustandil on jälle vigu. 
Luuletamine on veidi tobe, 
eriti, kui šašlõkitükk on kobe. 
Luulel olemas on riimid, 
täpsed nagu nano-kiibid. 
Luuletuse juuretis, 
oi..., nüüd hakkas kiire vist. 
Luuletusel read ja salmid, 
nende teod on väga kallid. 
(Rolando) 

kolmapäev, 17. mai 2017

Lauatenniseturniir

Paari nädala jooksul oli kõigil õpilastel võimalik osa võtta kooli lauatenniseturniirist. 
Meie klassist osalesid võistlustules Kert, Reio ja Henri. 16.5.2017 toimus autasustamine ja oli võimalus mängida meie kooli direktori K. Vardja ja linnapea Anti Allasega. Linnapea andis võitjatele üle auhinnad, milleks olid reketid ja pallid. Kõik osalejad said šokolaadi ja tänukirja. Aitäh Emilile üheksandast klassist, kes sellise võistluse organiseeris. 
 







Kevadkontsert

Juba teist aastat (traditsiooniliselt) toimub meie koolis kevadkontsert. Nii oli ka sel aastal. Kontserdil 11.5.2017. a oli aula täis õpilasi, nende vanemaid. Kontsert kestis 1 h ja 45 min, selles oli kõike: naeru, härdaid hetki, (rõõmu)pisarid, äratundmisrõõmu, üllatusi. Meie klassist esinesid kontserdil Nora, Jaana, Emma, Reio, Andreas.
Esines väga palju õpilasi laulude, tantsude, pillilugude, sõnaliste ettekannetega. Meeldiv kontserdielamus.  Aitäh korraldajatele ja esinejatele!









Sillapää loss ja park

Jalutasime Sillapää lossi pargis (10.5.2017). Siin tuli ka tore mõte, et igal aastal võiks plaani võtta kahes mõisas käimise. Saime idee meie järgmiseks ühiseks õppekäiguks.
Sillapää loss on suur klassitsistlikus stiilis kunagise Räpina mõisa peahoone, mis pärineb 19. sajandi esimesest poolest. Loss on silmapaistva arhitektuuriansamblina riikliku kaitse all. Oma majesteetliku sammasportikusega on hoone hea klassitsismi esindaja Eesti kagunurgas.
Arvatavasti aastatel 1835-40 ehitatud häärberit on hiljem korduvalt ümber ehitatud. Suured ümberehitused toimusid 1936, mil algselt ühekorruselised tiibhooneid ühendavad vaheosad said peale teise korruse.
Sillapää lossi dendropark asub looduslikul poolsaarel, mida ümbritseb poolkaarena järveks paisutatud Võhandu jõgi. Sillapää lossi park on üks väheseid hästi korrashoitud täisealiste puude ja põõsastega mõisaparke.
Pargi kavandas 19. sajandi algul arhitekt Walter Moritz Aleksander von Engelhardt. Kujundamisel on kasutatud kolme stiili: inglise park, prantsuse park ja metsapark.
Pargi üldpind on 5,2 ha. Puid ja põõsaid on pargis üle 300 liigi, õppeotstarbel on nad Räpina Aianduskooli poolt tähistatud nimesiltidega. Liigirikkus võimaldab pargis üle 60 linnuliigi pesitsemist. Siin elavad oravad ja siilid, on nähtud tuhkruid, nirke, öökulle, nahkhiiri, saarmaid, kopraid jt.
Tänapäeval tegutseb lossis Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum.