Raamat(ud) ja lugemine

Täna kirjutasime luuletusi raamatu(te)st ja lugemisest. Mõned näited lugemiseks. 

On raamatuis sõnad reas,

neid kokku veerisime juba lapseeas.

Võin sulle öelda oma peast,

et raamatud on elus heast.

Ridade vahelt loen ma välja,

et raamatutes on palju nalja,

tihti hetki seal on kurvemaid

ja vahel lausa õudsemaid.

Kokkuvõtvalt võin ma öelda –

raamat on mulle mokkamööda,

sest kõik me lõpuks aegamööda

mõistame, mis raamatul meile öelda.

(Jane)

On raamatud ja lugejad

ja telefoni pugejad.

Kas oled üks või teine sa,

tead hästi ilma minuta.

Raamatutes peitub võlu,

otsid lauseid, leiad sõnu.

Annab raamat jõudu sul,

kui on tuju täitsa null.

Raamatutes peitub jõud,

mis annab jõudu, kui on põud.

Viib raamat mõtted seilama,

ja tegelased elama.

(Helena)

Igal raamatul on oma lugu,

neist peab vägagi pidama lugu.

Raamatuid on põnevaid ja kurbi,

mõnes tegelaseks konn, mõnes kurgki.

Raamatuid on niivõrd palju,

neist saaks ehitada kalju.

Raamatute jaoks isegi pood,

seal on igal raamatul oma kood.

(Oskar)

Raamatud on väga head,

see teeb targaks sinu pea.

Pole vaja palju võtteid,

raamat annab häid mõtteid.

Kirjanikul on hea käsi,

lugemisest ära ma ei väsi.

Sa ei ole saamatu,

kui sa loed raamatut.

(Simon)

Raamatud, raamatud – toredad need.

Raamatuid ootan, mis siia veel teel.

Eelistan vanu, mis palju on näind,

kuid uued ikka karjuvad: „Igal pool käin!“

Nii hakkangi lugema nagu ma peaks.

Loen, loen, ennast segaseks peast.

Siis telefon kutsub, vastama pean,

kahjuks sinna ma jäängi, seda ma tean.

Nii raamatud uued on lugemata,

vanad nii jäävadki nägemata.

Jah, telefon võtabki maailma üle,

mis parata, sellega kaasa me läheme.

(Reio)

Lugeda!

Mulle meeldib lugeda palju,

kui palju on raamatus nalju.

Neid nalju võiks olla seal palju,

et lugedes raamat nii valju.

Ei taha ma lugeda palju,

kuid teada tahan palju.

Nalju.

Naljad mul meeldivad väga.

Neid lugedes tahan ma näha.

(Nora)

Krimi- ja tondilugu

Ükskord kahte raamatut ma lugesin,

ühe pärast äkitsi peitu ma pugesin.

Üks rääkis tondist ja kollist,

teine aga Pollast ja trollist.

Koletis elas ilusas suures lossis,

tont aga elas pimedas kossis.

Mõlemad lood olid tondi elust,

nende kolepõnevat eluolust.

(Emilia) 


Sellel lehel palju ridu, 
mustandil on jälle vigu. 
Luuletamine on veidi tobe, 
eriti, kui šašlõkitükk on kobe. 
Luulel olemas on riimid, 
täpsed nagu nano-kiibid. 
Luuletuse juuretis, 
oi..., nüüd hakkas kiire vist. 
Luuletusel read ja salmid, 
nende teod on väga kallid. 
(Rolando)