Sillapää loss on suur klassitsistlikus stiilis
kunagise Räpina mõisa peahoone, mis pärineb 19. sajandi esimesest poolest. Loss
on silmapaistva arhitektuuriansamblina riikliku kaitse all. Oma majesteetliku
sammasportikusega on hoone hea klassitsismi esindaja Eesti kagunurgas.
Arvatavasti aastatel 1835-40 ehitatud häärberit on
hiljem korduvalt ümber ehitatud. Suured ümberehitused toimusid 1936, mil
algselt ühekorruselised tiibhooneid ühendavad vaheosad said peale teise
korruse.
Sillapää lossi dendropark asub looduslikul poolsaarel,
mida ümbritseb poolkaarena järveks paisutatud Võhandu jõgi. Sillapää lossi park
on üks väheseid hästi korrashoitud täisealiste puude ja põõsastega mõisaparke.
Pargi kavandas 19. sajandi algul arhitekt Walter
Moritz Aleksander von Engelhardt. Kujundamisel on kasutatud kolme stiili:
inglise park, prantsuse park ja metsapark.
Pargi üldpind on 5,2 ha. Puid ja põõsaid on pargis üle
300 liigi, õppeotstarbel on nad Räpina Aianduskooli poolt tähistatud
nimesiltidega. Liigirikkus võimaldab pargis üle 60 linnuliigi pesitsemist. Siin
elavad oravad ja siilid, on nähtud tuhkruid, nirke, öökulle, nahkhiiri,
saarmaid, kopraid jt.
Tänapäeval tegutseb lossis Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar