Head suvepuhkust!

Head suvepuhkust kõigile!

Lugemine 6.b klassile

Lugemine 6.b klassile 2017/2018. õa

Õpilane loeb soovituslikult õppeaasta jooksul vähemalt 1000 lk (igas trimestris vähemalt 333 lk, raamatut pooleli ei tohi jätta). Teosed soovitavalt valida antud nimestikust. Vastamisel tuleb kasutada esitlust (õpime seda septembris).

Ühelt autorilt võib lugeda ka ühe teose.

Eno Raud „Kalevipoeg” (kohustuslik kõigile)

Oskar Luts „Kapsapea” (kohustuslik kõigile)

Enn Kippel „Meelis” (kohustuslik kõigile)

Ferenc Molnár „Pál-tänava poisid“ (kohustuslik kõigile)

Valikuliselt

Üks uudiskirjanduse teos omal valikul

Eerik Laidsaar „Kapten Tuks”

Reet Kudu „Pöörane reis”

Helga Nõu „Pea suu!”

Sakari Pälsi „Selge sott ütles Vallesmanni Arvo”

Aare Toikka ja Aarne Mägi „Ruudi”

Jules Verne „20 000 ljööd vee all” vm raamat Jules Verne’ilt

Andri Snær Magnason „Sinise planeedi lugu”

Ian Gilbert „Väikese Öökulli mõtlemise raamat”

Edith Nesbit „Fööniks ja vaip”

Christopher Paolini „Eragon”

Astrid Lindgren „Meisterdetektiiv Blomkvist”

„Klassi ja lavale” (koostanud Viivi Maanso, Kaider Vardja, Merike Vardja)

Jan Brzechwa „Pan Kleksi akadeemia”

Eduard Bornhöhe „Kuulsuse narrid”

Mark Twain „Tom Sawyeri seiklused” ja „Huckleberry Finni seiklused”

Kate DiCamillo „Kõik Winn-Dixie pärast”

Eva Ibbotson „Reis Merejõele”

Juhan Jaik „Nõiutud Tuks”

Harri Jõgisalu „Vesiratta Madis”

Jaan Kaplinski „Kaks päikest”

Andrus Kivirähk „Sirli, Siim ja saladused”

Leena Krohn „Inimkuues”

Erich Kästner „Veel üks Lotte”

Reet Made „Salaroheline hiis”

Lucy Maud Montgomery „Roheliste Viilkatuste Anne” ja/või „Avonlea Anne”

Jüri Parijõgi „Jutte”

Rein Põder „Kuldvits”

Jaan Rannap „Viimane Valgesulg”, „Nelja nimega koer”

Karl Ristikivi „Lendav maailm”

Valdis Rūmnieks „Iidse tamme saladus”

Juhani Püttsepp „Juhani jutte“

Rydvard Kipling „Mowgli“ 

Looduskaamerad

Kevadel töötavad paljud huvitavad looduskaamerad, mis on peidetud metsa, mere äärde, linnumajja, pesade vahetusse lähedusse. Mõned kaamerate lingid Eestist:

Kassikakkude pesakaamera (kaamera asub Lätis)
http://www.looduskalender.ee/n/node/1167#cam

Kodukakkude pesakaamera
http://www.looduskalender.ee/n/node/1109#cam

Haigrukoloonia
http://www.looduskalender.ee/n/node/1189#cam

Hallhüljes
http://www.looduskalender.ee/n/node/3#cam

Koprakaamera
http://www.looduskalender.ee/n/node/1239#cam

Raamat(ud) ja lugemine

Täna kirjutasime luuletusi raamatu(te)st ja lugemisest. Mõned näited lugemiseks. 

On raamatuis sõnad reas,

neid kokku veerisime juba lapseeas.

Võin sulle öelda oma peast,

et raamatud on elus heast.

Ridade vahelt loen ma välja,

et raamatutes on palju nalja,

tihti hetki seal on kurvemaid

ja vahel lausa õudsemaid.

Kokkuvõtvalt võin ma öelda –

raamat on mulle mokkamööda,

sest kõik me lõpuks aegamööda

mõistame, mis raamatul meile öelda.

(Jane)

On raamatud ja lugejad

ja telefoni pugejad.

Kas oled üks või teine sa,

tead hästi ilma minuta.

Raamatutes peitub võlu,

otsid lauseid, leiad sõnu.

Annab raamat jõudu sul,

kui on tuju täitsa null.

Raamatutes peitub jõud,

mis annab jõudu, kui on põud.

Viib raamat mõtted seilama,

ja tegelased elama.

(Helena)

Igal raamatul on oma lugu,

neist peab vägagi pidama lugu.

Raamatuid on põnevaid ja kurbi,

mõnes tegelaseks konn, mõnes kurgki.

Raamatuid on niivõrd palju,

neist saaks ehitada kalju.

Raamatute jaoks isegi pood,

seal on igal raamatul oma kood.

(Oskar)

Raamatud on väga head,

see teeb targaks sinu pea.

Pole vaja palju võtteid,

raamat annab häid mõtteid.

Kirjanikul on hea käsi,

lugemisest ära ma ei väsi.

Sa ei ole saamatu,

kui sa loed raamatut.

(Simon)

Raamatud, raamatud – toredad need.

Raamatuid ootan, mis siia veel teel.

Eelistan vanu, mis palju on näind,

kuid uued ikka karjuvad: „Igal pool käin!“

Nii hakkangi lugema nagu ma peaks.

Loen, loen, ennast segaseks peast.

Siis telefon kutsub, vastama pean,

kahjuks sinna ma jäängi, seda ma tean.

Nii raamatud uued on lugemata,

vanad nii jäävadki nägemata.

Jah, telefon võtabki maailma üle,

mis parata, sellega kaasa me läheme.

(Reio)

Lugeda!

Mulle meeldib lugeda palju,

kui palju on raamatus nalju.

Neid nalju võiks olla seal palju,

et lugedes raamat nii valju.

Ei taha ma lugeda palju,

kuid teada tahan palju.

Nalju.

Naljad mul meeldivad väga.

Neid lugedes tahan ma näha.

(Nora)

Krimi- ja tondilugu

Ükskord kahte raamatut ma lugesin,

ühe pärast äkitsi peitu ma pugesin.

Üks rääkis tondist ja kollist,

teine aga Pollast ja trollist.

Koletis elas ilusas suures lossis,

tont aga elas pimedas kossis.

Mõlemad lood olid tondi elust,

nende kolepõnevat eluolust.

(Emilia) 


Sellel lehel palju ridu, 
mustandil on jälle vigu. 
Luuletamine on veidi tobe, 
eriti, kui šašlõkitükk on kobe. 
Luulel olemas on riimid, 
täpsed nagu nano-kiibid. 
Luuletuse juuretis, 
oi..., nüüd hakkas kiire vist. 
Luuletusel read ja salmid, 
nende teod on väga kallid. 
(Rolando) 

Lauatenniseturniir

Paari nädala jooksul oli kõigil õpilastel võimalik osa võtta kooli lauatenniseturniirist. 

Meie klassist osalesid võistlustules Kert, Reio ja Henri. 16.5.2017 toimus autasustamine ja oli võimalus mängida meie kooli direktori K. Vardja ja linnapea Anti Allasega. Linnapea andis võitjatele üle auhinnad, milleks olid reketid ja pallid. Kõik osalejad said šokolaadi ja tänukirja. Aitäh Emilile üheksandast klassist, kes sellise võistluse organiseeris. 

 

Kevadkontsert

Juba teist aastat (traditsiooniliselt) toimub meie koolis kevadkontsert. Nii oli ka sel aastal. Kontserdil 11.5.2017. a oli aula täis õpilasi, nende vanemaid. Kontsert kestis 1 h ja 45 min, selles oli kõike: naeru, härdaid hetki, (rõõmu)pisarid, äratundmisrõõmu, üllatusi. Meie klassist esinesid kontserdil Nora, Jaana, Emma, Reio, Andreas.

Esines väga palju õpilasi laulude, tantsude, pillilugude, sõnaliste ettekannetega. Meeldiv kontserdielamus.  Aitäh korraldajatele ja esinejatele!

Sillapää loss ja park

Jalutasime Sillapää lossi pargis (10.5.2017). Siin tuli ka tore mõte, et igal aastal võiks plaani võtta kahes mõisas käimise. Saime idee meie järgmiseks ühiseks õppekäiguks.

Sillapää loss on suur klassitsistlikus stiilis kunagise Räpina mõisa peahoone, mis pärineb 19. sajandi esimesest poolest. Loss on silmapaistva arhitektuuriansamblina riikliku kaitse all. Oma majesteetliku sammasportikusega on hoone hea klassitsismi esindaja Eesti kagunurgas.

Arvatavasti aastatel 1835-40 ehitatud häärberit on hiljem korduvalt ümber ehitatud. Suured ümberehitused toimusid 1936, mil algselt ühekorruselised tiibhooneid ühendavad vaheosad said peale teise korruse.

Sillapää lossi dendropark asub looduslikul poolsaarel, mida ümbritseb poolkaarena järveks paisutatud Võhandu jõgi. Sillapää lossi park on üks väheseid hästi korrashoitud täisealiste puude ja põõsastega mõisaparke.

Pargi kavandas 19. sajandi algul arhitekt Walter Moritz Aleksander von Engelhardt. Kujundamisel on kasutatud kolme stiili: inglise park, prantsuse park ja metsapark.

Pargi üldpind on 5,2 ha. Puid ja põõsaid on pargis üle 300 liigi, õppeotstarbel on nad Räpina Aianduskooli poolt tähistatud nimesiltidega. Liigirikkus võimaldab pargis üle 60 linnuliigi pesitsemist. Siin elavad oravad ja siilid, on nähtud tuhkruid, nirke, öökulle, nahkhiiri, saarmaid, kopraid jt.

Tänapäeval tegutseb lossis Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum.

(Allikas https://et.wikipedia.org/wiki/Sillap%C3%A4%C3%A4_loss) 

Paberivabrik

Räpinas (10.5.2017) olles uudistasime väljast Räpina paberivabrikut. Kirjanduses hakkame kohe raamatutest rääkima ja see oli väga hea eellugu paberi tootmisest.

 Räpina paberivabriku ajalugu algab aastast 1728, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde Räpina mõisa. Ehitusmeister Johann Georg Keiseri juhtimisel rajati jõele pais ja tellisevabrik. Tellistest ehitati sae-, jahu- ja paberiveski. Tegu oli Euroopas haruldase lahendusega, kus ühel paisul töötas kolm erinevat veskit. Paberiveski ise alustas tööd 1734.

Paberivabriku hoone, mis praeguseks läbinud mitmeid ümberehitusi, kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka. Hoone kuulub tänapäeval riiklikult kaitstud kultuurimälestiste hulka.

Osa paberist Eesti Vabariigi esimeste rahatähtede jaoks toodeti selles vabrikus.

Praegu toodetakse seal erinevaid pabereid, pappe, kartonge, pakkenurki, kunsti- ning kontoritarbeid. Räpina paberivabrik on Eesti kõige vanem tänani töötav tööstusettevõte.

(Allikas https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4pina_paberivabrik)

„Muld ja taimed“

Käisime 10.05.2017 klassiga Räpina Aianduskoolis õppepäeval. Õppepäev „Muld ja taimed“ andis jälle põhjuse klassiga midagi koos huvitavata teha. Igaüks sai kingituseks kaasa poti sees maasikataime, mida peame nüüd hakkama hooldama.Õppekäik sai teoks tänu KIKi projektile. Sel õppeaastal meie kooli iga klass sai tasuta käia kaks korda õppekäigul. 

Õppeprogrammi eesmärk: antud töötoas omandavad õpilased teadmisi/oskusi, kuidas määratakse mulla pH, millised on mulla lõimised, praktilise tööna määratakse mulla pH ja istutatakse antud mullale sobivad taimeliigid kassetti (kassett 4-le taimele), mis võetakse hiljem koju kaasa. Töötoas saavad õpilased teadmisi, milliseid muldi vajavad erinevad taimed kasvamiseks.

Õpitulemus: õpilane mõistab mulla pH-d ja lõimist ning teab taimede nõudeid kasvukohale.

Praktilise tööna määratakse mullalahuse pH ja lõimis. Valitakse sobivad taimeliigid ja istutatakse kassetti.

(Tutvustus võetud http://www.keskkonnaharidus.ee/program/mulla-uurimine/) 

Lihavõtted

Õppisime tunnis lihavõttepühade tähendust, kombeid. Kõigepealt pidime lugema kaks teksti, siis oli palju küsimusi nende tekstide kohta, millele pidime leidma tekstist vastuse.

Kodus värvisime mune, koksisime pereliikmetega, külastasime sugulasi, kellele viisime kingituseks hulgaliselt omavärvituid mune. Kahju, et teisel pühal kodus ei saa olla.

Mõned fotod enne lihavõttepühasid. Fotod on tehtud Itaalias Veronas ja Milanos, kus töökohtumisel käis meie emakeeleõpetaja. 

 

 

Esinemine raamatumessil

Kirjastus Argo kutsus meie klassi 7. aprilliks raamatumessile, kus pidime esinema luulekavaga. Kirjastus esitles Henno Käo kolme raamatu kordustrükki.

Kutse tuli meile täieliku üllatusena, olime sellest väga õhinas. Samas kartsime ka veidike esineda.

Väljasõit oli hommikul kl 7. Saime Tallinnas raamatumessil ka ringi vaadata, müüdi paljusid raamatuid väga hea hinnaga. Esinemine läks väga hästi. Sissejuhatuse tegi Reio, hiljem lugesid tekste veel Laura Emilie ja Oskar. Meid olid vaatama-kuulama tulnud päris palju inimesi. Hiljem tervitas meid ka Riigikogu liige Ivari Padar, kes kinkis meile helkuri ja pastaka. Kirjaniku abikaasa Maie Käo rääkis, et Henno Käole meeldisid väga tondijutud. Henno Käo käis igal suvel erinevas Eesti kohas ja kirjutas seal raamatu.

Meile kõigile kingiti Henno Käo raamat „Kui veel telekat ei olnud“.  

Õpilaste muljeid esinemisest:

olime väga elevil juba sellest ajast alates, kui saime teada nii vastutusrikkast esinemisest;

harjutasime väga kõvasti,sest see oli tähtis esinemine;

ma nii kartsin, et ei lähe hästi, aga õnneks kõik läks hästi;

tore, et saime järjekordselt esineda;

publik oli tore ja lõbus, oli väga mõnus esineda;

saime teha pilti koos Henno Käo abikaasa Maie Käo ja riigikogulase Ivari Padariga; 

esinemine läks väga hästi ja loodan, et kõik nautisid seda; 

saime küsida Maie Käo käest küsimusi. 

Rahvusraamatukogus

7. aprillil oli meil võimalik külastada Tallinnas Rahvusraamatukogu ja raamatumessi. Meile korraldati raamatukogus ekskursioon. Raamatukogus on olemas kõik eestikeelsed raamatud. Maja on tohutu suur. Reis sai teoks tänu Erasmus+ projektile „From Europe 1010 BC to Europe 2020 PC“. Tore oli ka see, et saime klassiga koos aega veeta. Aitäh huvijuht Kai Laanemaale, õppejuht Eha Tammole ja klassijuhataja Jelena Kesselmannile, kes meid sellel reisil saatsid. 

Õpilaste muljeid raamatukogust:

suur osa meie klassi õpilastest polnud seal käinud;

raamatukogu maja oli nagu suur raamatu linn;

käisime ka ühes jahedas ruumis, kus olid väga vanad raamatud;

ühes ruumis oli 8 kraadi sooja, sest sellel temperatuuril püsivad raamatud paremini ja kauem;

saime teada, milleks raamatukogu veel kasutatakse;

peale raamatute oli seal ka medaleid ja vanu muusikaplaate;

meeldis muusikasaal, kahjuks ei saanud seal klaverit mängida;

nägime raamatulifti;

nägime raamatuid, mis olid pärit mitmesajanditagusest ajast;

üks toredamaid kogemusi oli vaadata kõige vanemaid raamatuid;

meie giid oli ütlemata tore, ta rääkis ka, et hoidlatesse mahub miljoneid raamatuid. 

Tagasisõidul olime väga rahutud, aga me oskame väga hästi koostööd teha.

See reis oli väga tore. Mulle meeldis. Tagasiteel sai palju nalja ning ka kodus oli hea olla, sest sai lugeda Henno Käo raamatut „Kui veel telekat ei olnud“. 

Esinemine Antslas

Käisime 17. märtsil 2017.a Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuses, kus toimus Võrumaa laste ja noorte näitemängupäev. Esinesime jälle luulekavaga. Andsime endast jällegi maksimumi, isegi õpetajad jäid rahule. Oli igati vahva reedene pärastlõuna. Hurraa, homme algab vaheaeg! 

Päevakava

10.00 Avasõnad

10.15–10.55 Antsla Gümnaasiumi 4.-6. klassi näitering “Ahjualune” (J. Kunder, M. Punak, lavastanud Anu Silm)

11.00–11.15 Võru Kreutzwaldi Kooli Lavarebased “Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist” (Edgar Valter, lavastanud Raili Leesalu)

11.30–12.45 Võru Gümnaasiumi muusikalitrupp “Kardemoni linna rahvas ja röövlid” (Thorbjörn Egner, lavastanud Heino Pall)

12.45–13.30 Lõuna Antsla Gümnaasiumi sööklas

13.30 Osula Põhikooli muusikalitrupp “Punamütsike 5 aastat hiljem” (K. Sillamaa, H. Saar, lavastanud Tuulike Mölder)

14.35–14.50 Võru Kreutzwaldi Kooli 5.b klass “Vaataks ringi kodu ligi” (Henno Käo luule põhjal lavastanud Kaider Vardja)

15.05–15.45 Rõuge Põhikooli näitering “Pipi Pikksukk” (Astrid Lindgren, lavastanud Maia Paas ja näitetrupp)

15.45–16.10 Žürii teeb otsuseid

16.10 Tulemuste väljakuulutamine, päeva lõpetamine 

Õnnitleme!

Paari nädala jooksul oli kõigil õpilastel võimalik osa võtta kooli lauatenniseturniirist. 

Meie klassist osalesid võistlustules Reio ja Henri. 16.5.2017 toimus autasustamine ja oli võimalus mängida meie kooli direktori K. Vardja ja linnapea Anti Allasega. Linnapea andis võitjatele üle auhinnad, milleks olid reketid ja pallid. Kõik osalejad said šokolaadi ja tänukirja. Aitäh Emilile üheksandast klassist, kes sellise võistluse organiseeris. 

 

Ütle kiiresti!

Tulekahjusignalisatsioonisüsteem

August august hüppas kaugust, teine August vaatas august, kuidas August hüppas kaugust.

Kirju kukk kires kuuse kõrval kuurikatusel.

Kui teed teed, tee mulle ka.

Kalla, kalla, kalja!

Esimehe esimene esinemine.

Sada pada pudi keedab, seda pudi tädi kiidab.

Pagana vana vanapagana tagavararatas!

Säh, söö see soe sea saba siinsamas selle sooja soustiga!

Pole oluline mitmelüliline lillalilleline lohe.

Tihti tähti taevas nähti, tihti nähti taevatähti.

Loodi poodi toodi noodi moodi voodi.

Kirju kukk kires kuuse kõrval kuurikatusel.

Seitsesada seitsekümmend sinist sipsikut sibasid sööklasse sooja saia sööma.

Imeliselt imeline imelikult inimlik inimene.

Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi.

Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha.

Kuu-uurijad töö-ööl jää-äärel.

Hauaööõudused

Kas see ei või või või võimargariin olla?

Vahetevahel on ka vahede vahelistel vahedel vahed vahel.

Kummitus kummitas kummikutega kummutis.

Põuaööõudus

Kas ma võin või ei või võid võtta?

Roosa rott röövis roosi.

Raudteeülesõidukoht

Tagavararehepeksumasin

Ülihea ülikool

Töööö - öötöö

Jõululaululaulja

Laoõueaiauuendamine

Kuulilennuteetunneliluuk

Proportsionaalne

Jüriöö ülestõus

Asjaajajaja-jaamaülem

Tohuvabohu

Vanapagana tagavararahapada

Äiaõeoaaiaoaõieau

Elevandilondikondiluuüdi

Uusaastaöövastuvõtuhommikuidüll

Entsüklopeedia

Inkognito

Anna õlu üle Ülo õe õla.

Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.

Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal.

Kuula, kulla külanaine – kuuled külla tulnud vaime!

Kabli klubi 

(vt http://www.ohtuleht.ee/793126/emakeelepaeva-eri-keel-solmlema-pane-end-proovile-kui-hasti-oskad-sina-haaldada-keerulisi-eestikeelseid-sonu)

Kümme lauset

Need kümme lauset on spetsialistide hinnangul eesti keelele kõige iseloomulikumad ja huvitavama kõlaga:

Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal.

Kuula, kulla külanaine, kuuled külla tulnud vaime.

Ämber läks ümber.

Üle oja mäele, läbi oru jõele.

Kalli ema hella soojust jagub üle mitme põlve.

Küll küllale liiga ei tee.

Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.

Millal maksan memme vaeva.

Ema tuli koju.

Pöidlad pihku, pöialpoisid! 

(vt http://parnu.postimees.ee/4044973/lugege-paremaid-eestikeelseid-lauseid?_ga=1.261258702.259162102.1442029772) 

Käisime Kääpa Põhikoolis

Täna on emakeelepäev. Selle puhul oli meie klass kutsutud esinema Kääpa Põhikooli. Esitasime klassiga koos Lydia Koidula / Rein Rannapi laulu „Eesti muld ja eesti süda“, seejärel Nora ja Reio laulsid Ernst Enno / Tuudur Vettiku „Uisutamas“. Seejärel esitasime Henno Käo luule põhjal koostatud luulekava „Vaataks ringi kodu ligi“. Oli väga tore publik. Tänutäheks esinemise eest saime kommipaki. Aitäh Kääpa koolile meie kutsumise ja võõrustamise eest!

Ilusat emakeelepäeva kõigile!