Räpina
paberivabriku ajalugu algab aastast 1728, mil Peeter I õukondlane krahv Karl
Gustav von Löwenwolde Räpina mõisa. Ehitusmeister Johann Georg Keiseri
juhtimisel rajati jõele pais ja tellisevabrik. Tellistest ehitati sae-, jahu-
ja paberiveski. Tegu oli Euroopas haruldase lahendusega, kus ühel paisul töötas
kolm erinevat veskit. Paberiveski ise alustas tööd 1734.
Paberivabriku hoone, mis praeguseks läbinud mitmeid
ümberehitusi, kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka.
Hoone kuulub tänapäeval riiklikult kaitstud kultuurimälestiste hulka.
Osa paberist Eesti Vabariigi esimeste rahatähtede
jaoks toodeti selles vabrikus.
Praegu toodetakse seal erinevaid pabereid, pappe,
kartonge, pakkenurki, kunsti- ning kontoritarbeid. Räpina paberivabrik on Eesti
kõige vanem tänani töötav tööstusettevõte.
(Allikas
https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4pina_paberivabrik)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar